Järgnevalt seletame lahti mõned infoturbega seotud mõisted, mis on abiks turvalisuse mõistmisel.
Mis on turvalisus? Kui ma tunnen ennast turvaliselt, kas see ongi siis turvalisus? Paraku turvatunne ei ole turvalisus, sest turvatunde üks põhjustest võib olla lihtsalt teadmatus. Absoluutne turvalisus on olukord, kus halvad sündmused (ohud) on võimatud, sest ei saa realiseeruda. Seega tuleks rakendada turvameetmeid, mis muudavad ohud võimatuteks sündmusteks. Paraku pole see reaalses maailmas võimalik, tuleb leppida piisavate turvameetmetaga, mis tagavad piisava turvalisuse. Meil pole lihtsalt võimalik kõikide ohtudega arvestada. Meil tuleb arvestada oluliste ohtudega. Oht on seda olulisem, mida suurem on tema realiseerumise tõenäosus ja mida suurem on temast põhjustatud potentsiaalne kahju. (Buldas, kuupäev puudub) Mis on nutiseadme turvalisus? Ühe lausena kokku võttes võiks selle kirja panna järgmiselt: kuidas kasutada nutiseadet nii, et see tekitaks kõige vähem kahju. Mida me kaitseme? Üldiselt infovarasid (andmeid, andmekandjaid, dokumente, personali, organisatsioone, nende mainet) (Cybernetica AS, 2017 viidanud Hani). Seega võib öelda, et ka Sina oled oluline infovara, keda tuleb kaitsta. Me keskendume küll nutiseadmete turvalisusele, aga arvestada tuleb ka nutiseadmetega seotud võrkude, seadmete, organisatsiooni, kasutajate ja nende harjumustega – neid kõiki tuleb kaitsta. Millised on minu, minu lähedaste ja töökoha olulised infovarad? Olulised infovarad on pildid, videod, artiklid, tunnikavad, töölehed, õppematerjalid, aruanded, protokollid, nimekirjad, kasutusjuhendid, tööprotsessid, nutiseadmed, sülearvutid, mälukaardid, mälupulgad, aga ka personal ja koostööpartnerid.
KONTROLLI OMA TEADMISI. LEIA ÕIGED VASTUSED.
Mis on oht? Oht on võimalik soovimatu sündmus, mis võib kahjustada infovara (sh ka inimest või organisatsiooni). Millised on levinumad infoturbega seotud ohud? Volitamata ligipääs andmetele nii füüsiliselt otse seadme kaudu kui ka üle võrgu. Inimvead, näiteks andmed kustutatakse või rikutakse kogemata ära. Tehnilised rikked – seade läheb katki. Rünnakud (häkkimine, viirused, pahavara, internetiliikluse pealtkuulamine) (Hansson, Leego & Partner OÜ, 2013). Mis on nõrkus? Nõrkus on infovara, süsteemi või protsessi nõrk koht, mida saab ära kasutada. See on turvameetme puudumine või ebapiisavus. Mis on levinumad nõrkused? Üldiselt, mis tahes läbimõtlemata olukord:
Mis on turvarisk? Turvarisk väljendub tõenäosusena, et vaadeldav oht kasutab ära mingi infovara nõrkused, põhjustades infovarade kaotuse või kahjustuse. Kuidas infovarasid kaitsta? Tuleb rakendada turvameetmeid. Mis on turvameetmed? Turvameetmete all mõistetakse turvariske vähendavaid teguviise, protseduure või mehhanisme. Turvameetmed jaotatakse ennetavateks, avastavateks ja taastavateks turvameetmeteks.
- olen teadlik ohtudest, risikdest ja nõrkustest, - rakendan teadlikult turvameetmeid.
Millised on nutiseadme kasutamise enamlevinud kahjud?
- seade lakkab töötamast, - ekraan läheb katki.
KONTROLLI OMA TEADMISI. LEIA ÕIGE PAARILINE
KONTROLLI OMA TEADMISI. LAHENDA RISTSÕNA. NÄIDE turvalisusega seotud mõistete kohta: Oletame, et Sa otsustad minna üle silla. Üle silla minnes on olemas teatud oht, et sild võib minna katki. Võimalus, et sild läheb katki on oht Sinu turvalisusele. Oletame, et sillal on nõrk koht - sild on pragunenud. Seda silla pragu nimetatakse nõrkuseks. Nõrkuse olemasolul suureneb risk (tõenäosus) ohu realiseerumiseks. Võib juhtuda, et oht realiseerub kasutades ära silla nõrkust (pragunemist) ning läheb katki. See omakorda võib tekitada Sulle füüsilist kahju. Füüsilise kahju ärahoidmiseks saame vähendada nõrkusi. Nõrkusi saab vähendada turvameetmetega. Näiteks saab silla ära parandada või paigaldada toed. Samuti võib silla juurde paigaldada teate, et silla ületamine on ohtlik pragunemise tõttu.
VAATA KA YOUTUBE VIDEO -
TEACHERS AND ONLINE SAFETY ÜLESANNE: Õppija loob visuaalse infoturbe mõttekaardi kasutades selleks mistahes vahendeid (joonistab paberile või koostab arvutis) ja laeb selle pildi Padleti seinale:
0 Comments
|
AutorTallinna Ülikooli haridustehnoloogia ArhiivKategooria |